Kultuuristatud bussipeatused

Miks kultuuristada avalikku ruumi ehk bussipeatusi?

Uurides Eesti muuseumidest leitud materjali Tori kohta, tundus, et põnev oleks mõneti unustatud kodukandi aja lugu kinnistest hoidlatest välja tuua ja tutvustada seda … – bussipeatustes! Et lisaks füüsilisele liikumisele punktist A punkti B oleks ränduril võimalus mõtestada reisimise ja kodu tähendust endisaja Tori kultuuritegelaste vaimustava maailmanägemise kaudu.

Avaliku ruumi „kultuuristamisel” ehk bussipaviljonide kujundamisel oli oluline leida 19. ja 20. sajandist pärit ajastutruud fotod, kus on jäädvustatud ümbruskonna kunagine väljanägemine nii, nagu seda teelised võisid omal ajal silmata. Kadunud vaadete taaselustamist toetavad bussipeatuste piirkonnas elanud ajalooliselt väljapaistvaid isiksusi iseloomustavad portreed ja nende mõttekäigud, mis on kujundanud eesti vaimu- ja kultuurielu laiemalt.

Nii ei ole bussipeatus üksnes peatuskohaks mehaanilisele transpordivahendile, vaid omamoodi mälupunkt ja monument kultuurimaastikul, kus teeline saab hetkeks aja maha võtta – kohalikule inimesele enese identiteedi ülesehitamiseks ja mööduvale turistile selfieks koos Tori valla kultuuriheerostega ajaloolisel taustal. Aga see võiks olla ka vaimne augutäide neile, kes lihtsalt bussi ootavad: nutiseadmega QR-koodi avades saab heita pilgu ka videoklipile, mis viib 2-minutilisele ajarännakule Tori valla loos. Või mõtiskleda hoopis koos eesti animatsioonfilmi klassiku Rein Raamatu filmiga „Põld” (1978), mille peategelase prototüübiks on Tori hobune. Meie oma kultuur on ja on olnud käeulatuses igal hetkel ning meie ümber igapäevaselt!

Tori vallas on esmalt kultuuristatud kaheksa peatust – Seljal, Tori koolid, Sindi ja Sindi Gümnaasium, Randivälja ja Taali.

Idee autor Mait Laas ja projektijuhid Argo Juske, Ants Välimäe.